Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisikirjade põhjal
hetkel asustatud.8 Selleks ajaks oli torni nimekuju mugandatud ja tõlgitud vene keelde.
Venekeelset sõna saab eesti keeles tõlkida kahte moodi: ühes tõlkes neitsi, teises
neiu. See võis oma mõju avaldada hilisema eestikeelse nimevariandi kujunemisel.
Esimese Eesti Vabariigi ajal, 1921. aastal ilmunud eestikeelses Tallinna juhis oli mainitud
,,Mägdeturm-i" ja ,,Mädchenthurm-i" ning torn oli tõlgitud kui Neiutorn.
Lisainformatsioonina: ,,ehitatud 1360. aastal, tarvitatav eluhoonena, asub Siversi aias".9 See
on väga huvitav leid, sest seni on arvatud, et kaks eelmainitud saksakeelset nimekuju tõlgiti
19. sajandi lõpus valesti eesti keelde. Tuleb välja, et esmalt oli eesti keeles kasutusel olnud
nimekuju Neiutorn mis oli otsesem tõlge saksa keelest. Seega oli tegu kaheharulise
nimekuju transformeerumisprotsessiga.