"Anne Boleyni õnn ja hukk" - Robert Widl
kolm aastat tagasi kardinali soovitusel õukonnast minema saadetud, kuid tohib nüüd
juba mõnda aega jälle kuninga õuedaam olla. Siiamaani ei ole kuningas talle rohkem
tähelepanu pööranud kui oma naise ülejäänud kolmesajale ilusale hoovipreilile.
Nüüd hakkab ta omma hinges Anne'iga tegelema, teda õe Maryga võrdlema. Ja
vaata vaid!
Anne on teistsugune, täiesti teistsugune kui Mary, see rumalalt koketne väike naine,
kelle omal ajal Francois I võttis tema lapselikus, neiulikus kogenematuses ja pärast
seda põlastavalt hooraks nimetas. Nõnda langes Mary juba küpse viljana Henry sülle.
Kuid tema neli aastat noorem õde Anne näib selles asjas täiesti teistsugune olevat. Ta
ei ole küll vähem koketne kui Mary ja prantsuse muretus, mida ta koges Francois I
õukonnas, näib olevat tema olemusse oma jäljed jätnud. Aga sellegipoolest on ta
teistsugune. Tema võitlusvalmis hinges on vääramatut meelekindlust.