Kirjand, raha võim ja mannetus
Lapsevanemlikust armastusest tingituna ei suudetud oma
võsukest tühjade taskutega jätta. Rastignaci vanemad armastasid oma poega
tingimusteta nagu ka isa Goriot oma tütreid.
Ei saaks öelda, et lapsed kuigi palju end süüdi tunnevad, küsides isalt, emalt raha.
Tundub ju loomulik, et loodut tuleb suuta ülal pidada ning tema vajadusi rahuldada.
Ka Rastignac ning isa Goriot tütred ei tundnud end teab mis süüdi, laenates
perekonnalt järjekordseid rahasummasid. Samas oli neiukeste ning Rastignaci vahel
suur erinevus. Raha polnud jõudnud veel nüristada Rastignaci meelt, mis siiani oli
materiaalsetest pahedest puhas. Küll aga polnud seda neiukeste süda. Raha lubas neile
luksust, raha oli nende isand.
Nähes kõrgseltskonna kulda ning karda, muutusid Rastignaci nägemused ning ta pidas
vastavasse seltskonda pürgimist kiireks võimaluseks elujärge parandada ning ka
rahakukrut täiendada. Materialism tungis tema ustest ning akendest sisse, väärastades