Rooma naine
sooritasid üksikutel juhtudel ohverdusi. Näiteks Fortuna virile pidustustel, kuid on teada, et
tegemist oli äärmise erandiga ja privileegiga, sest nii meenutati naisi, kes päästsid Rooma
linna, kui mehed ei suutnud seda teha. Naiste rolli ei tohiks alahinnata preestrirolli täitmisel,
kuid siiski tuleb tõdeda, et nad jäid alati hoidma teist positsiooni. Näiteks kui Jupiteri flaamen
lahutas oma abielu flaminca-ga, ei võinud ta enam oma ülesandeid täita, ilma Vesta neitsiteta
poleks Rooma suutnud oma ajaloolist rolli täita. (Giardina 2004: 66-67)
Vestaneitsitel oli palju privileege, kuid siiski olid nende kohustused vastavuses nendega.
Vestaalide elupaigaks oli pühamu, kus meestel polnud õigust ööbida, küll aga oli seal lubatud
päeva ajal käia. Vesta neitsid elasid seal kolmkümmend aastat ilma et oleksid tohtinud
abielluda ehk pidid jääma vallaliseks. Peale seda aega ei keelanud seadus neil abielluda ega
peret luua
annaabi.ee 
