Kolmas laulupidu referaat
vastandamist, polüfooniat, väga teravat kõla ja modulatsioone harmoonias, meloodia
arenduselt jääb siiski tavaliseks; selle ettekandmine nõuab kooride maksimaalset pingutust.
Kärnteni rahvaviis ,,Üksinda" on saanud sentimentaalsed sõnad, kuigi meloodia on mazoorne
ja seetõttu sisuga vastuolus, pealegi on viis väheilmekas ja harmoniseeritud tavaliste
vahenditega. Teistest lauludest tõuseb kõrgemale Neithardti ,,Armastuse kiitus", millel on
algusosas arendatud meloodiat ja originaalset harmooniat, ent teises osas valitseb nõudlik
tenori soolopartii; koorisaade on aeglane, kuid mitte päris lihtne. II laulupeo kavast võetud
laulud olid saksa komponistide ,,Mets ja maailm" ning ,,Laul", soome autori K.Collani
,,Vaasa marss". Teine soome laul oli H.Wächteri seatud ,,Rongikäigu laul", mis oli ühendatud
C.R. Jakobsoni sõnadega, kuid tema nimi jäi noodis märkimata.
L
annaabi.ee 
