Eestlaste väljaränne 19. sjanadil - 20. sajandi algul
kontrolli selle liikumise üle. 1906-1916 siirdus Siberisse üle 3 miljoni inimese, kellest ca
18 % küll varsti tagasi pöördus. Eestist asus 1906-1914 Uuralite taha üle 12 tuhande
inimese, neist Siberisse umbes 9 tuhat. Neist u. 4000 pärines Eestimaa ja 8000 Liivimaa
kubermangust. Ligikaudu 11% ümberasunutest pöördus küll peatselt kodumaale tagasi.
Kokku rändas selle ümberasumislainega Venemaale 18 000 – 20 000 eestlast, sh.
Vologda kubermangu siirdus u. 7000 inimest – neistt lõviosa (6000) rändas välja
Võrumaalt. Uusi asundusi tekkis aga ka vanades asukohtades Peterburi ja Pihkva
kubermangus.
20. sajandi algul ulatus väljaränne ka lõpuks Vaikse ookeanini Kaug-Idas - tekkisid eesti
asundused Ussuurimaal, kuhu asusid peamiselt eesti randlased Hiiu- ja Saaremaalt
19. sajandi lõpust esines ka väljaränne üle riigipiiride - teistesse Euroopa riikidesse kui
ka üle ookeani Põhja-Ameerikasse. Elukohad valiti enamasti suurematesse linnadesse,
annaabi.ee 
