kuuldud infokildudest. Me teame, et kõik, mis toimub meist väljaspool, oleks justkui meie heaolu nimel loodud, ent kas see ikka on nii? Kas pole see mitte veel üks vahend teadmatuse arvelt teenida? Me teame, et arstid on head samariitlased, et poliitikud juhivad meid teel õnnele, et politsei ei lase kaabakal meile liiga teha. Ja olgu uudised kui tahes trööstitud ning tegelikkus kuitahes teistsugune, me lähtume kangekaelse jonnakusega siiski neistsamadest mõttemallidest, mis kunagi meile sisse jäänud. Inimesed, kes ei viitsi ise mõelda, elavad poolikult. Nad ei lähe üldjuhul valima. Hiljem aga siiski kiruvad valitsevat erakonda. Ometi ei võta nad midagi ette, et olukorda parandada. Lihtsam on ju istuda oma künka otsas ning lasta teistel enda eest otsustada. Laiskus sunnib neid oma tuleviku teiste hooleks jätma. Mugavuse tõttu ei saagi me enamik eales teada, millised niiditõmbajad otsustavad
sõnavarale. Laps tunneb erilist uhkust ja rõõmu tema enda küsitud sõnade lugemaõppimisest. (samas:160) Neljas aste lauseehituse sõnavara Siiani on lapsele näidatud vaid üksikuid sõnu, kuid kuna õppimise põhimeetodiks on minek tuntult tundmatule, alustatakse seda astet samuti üksikute sõnadega . selle 12 gruppi sõnad on eriti olulised, sest neist moodustatkse viiendas astmes laused. Neistsamadest lausetest moodustatakse kuuendas astmes raamat. (Doman 1992:160- 161) Nüüd on vaja muretseda raamat, mida hakatakse kasutama lapse lugemaõpetamisel ja mille materjal tuleb tagantpoolt etepoole läbi töötada, alates kuuendast astmest kuni neljanda astmeni. Raamatu valikul tuleks lähtuda järgmistest nõuetest: Selle sõnavara ei tohiks sisaldada rohkem kui 150 sõna. Igal leheküljel eei tohiks olla rohkem kui 15 või 20 sõna. Trükk ei tohiks olla väiksem kui ¼ tolli.
annaabi.ee 
