Vanaaja konspekt kaartidega
kus olid kirjas päevad, mis olid lubatud avalikeks üritusteks (fasti). Nii kujunesid nimekirjad ja sinna pandi
ka konsulite nimed kirja, väidetavalt juba 509.a, aga daatumid on ebakindlad. Varsti hakati ka muud infi
sinna lisama ja nii kujunesid aastaraamatud ehk annaalid. Al 3. saj hakkasid nendega tegelema erinevad
Rooma ajaloolased, nim annalistideks. Umbes 130 a paiku publitseeris üks neist annaalid raamatutena.
Ajalugu uuriti edasi, ja kirjutati järjest üle edaspidi. Ükski neista annaalidest pole säilinud, aga hilisemad
ajaloolased kasutasid neid ohtralt.
Kaks autorit, kelle kaudu on säilinud: Dionysios Halikarnassos ja teine Titus Livius, kes on tuntum ja tema
teos muutus pea rahvuslikuks mütoloogiaks. . Nad mõlemad elasid Augustuse ajal, ajaarvamise vahetuse
paiku. Nad kirjutasid annalistliku traditsiooni alusel. Käsitlevad sama asja, faktoloogia suht sama, teosed
ilusti säilinud.
Selle tulemus on see, et varajane Rooma ajalugu on teada erakordselt detailselt
annaabi.ee 
