"neissegi" - 1 õppematerjal

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

(nõlvakalded alla 100) või seljakud, mis meenutavad suurt leivapätsi või veetilkaTüüpilised voored koosnevad valdavalt moreenist.Eestis on rohkem kui 1000 voort, neist kõrgeim (60 m) ja pikim on Laiuse voor – 13 km. Voored paiknevad enamasti rühmiti, moodustades voorestikkeVäikesed järvelised veekogud võisid kujuneda ka liustiku peal, all ja sees ning irdjääpankade vahel. Neissegi kuhjus jäistelt nõlvadelt liiva ning savi, mis pärast ümbritseva jää sulamist jäi katva mütsina varemkujunenud moreenküngastele või iseseisvate pinnavormidena – limnoglatsiaalsete mõhnadena ehk limnomõhnadena. Lisaks limnomõhnadele eristatakse vooluveetekkelisi fluvioglatsiaalseid mõhnu ehk fluviomõhnu ning keerulise koostisega segamõhnu, mille alumine osa koosneb näiteks jääpaisjärvetekkelistest, ülemine aga liustikujõetekkelistest setetest või vastupidi