Raamatu „Nero“ analüüs
*Lüüs (262) - ED pikaldane palaviku maapõuejumal, keda on võrdsustatud
vaibumine; BIOL orgaaniliste struktuuride allmaailmavalitseja Hadesega
Ptk XIV-XVI *Vandel (269) elevandiluu
*Kaaristu (269) arkaad, sammastele v
*Malahhiit (266) roheline mineraal piilaritele toetuv kaarestik
*Rihtima (268) õigeks, parajaks seadma; *Neimama (274) kätte maksma
sobitama, sättima
Isiklik arvamus
Esiteks, alustagem sellest, et mulle see raamat meeldis. Peamisteks teguriteks ses osas pean
ma head sõnavara ja inimpsühholoogia püsimatuse üle peidetult filosofeerimist. Kuigi
tihtipeale on toredam lugeda raamatuid, mis lõppevad hästi, et siis seda lootust ja rõõmu
õnnelikust lõpust enda ellu üle kanda, siis selle raamatuga on teisiti. Võibolla ongi asi selles,
et ma ei samastu Nero püsimatu isiksusega.