"neiie" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

«Jää siia,» ütles ta tasa, lühidalt ja nukralt, surudes kramplikult Esmeralda peaaegu elutut kätt. «Jää siia ja ole vait! Igal pool on soldateid. Sa ei saa välja minna. On juba liiga valge.» Ta silmad põlesid. Ta oli veidikese aega vait ning käis pikkade sammudega mööda kongi, seisatas vahel, 468 kiskudes oma peast halle juukseid ja rebides neid hammastega puruks. Äkki ütles ta: «Nad tulevad. Ma lähen räägin nendega. Peida ennast nurka. Seal nad sind ei märka. Ma ütlen neiie, et sa jooksid ära, et ma sind kinni hoida ei suutnud!» Ta pani oma tütre, keda ta kogu aeg süles oli kandnud, kongi kaugemasse nurka maha, nii et teda väljast näha polnud. Ta pani ta sinna istuma, hoolitses selle eest, et ta käed ja jalad pimedast välja ei paistaks, päästis ta mustad juuksed lahti ja laotas nad ta valgetele riietele katteks, pani talle ette kruusi ja kivitüki, oma ainsad toariistad, olles veendunud, et ta niiviisi oma tütre täielikult ära varjab