Vanim keskaja eepika
ajastu, lääne-euroopa rahvad hakkasid oma keelseid kangelaslaule krija panema. zanri nimetus
chansonon de geste ("kangelasteo laul") päris prantsusmaal, kuna seal hakkas selline eepika
kiiresti liikuma. kirjutatud värsivormis ja neid esitasid rändlaulikud. prantsusmaal nimetati neid:
zongläärideks, hulgaarideks ja spiilmannideks. oma lugusi kandsid ette poolt jutustades ja
lauldes. kasutati zeste ja miimikat. põhines hästi tundud müütidel. Kirik suhtus rändlaulikusse
vaenulikult- neiid ei lubatud armulauale ega matta kristliku kombe kohaselt. Kreekas oli
laulikuteks aoidid ja rapsoodid, roomas miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja
kirikupühadel vähenõudlikke rahva farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine,
köietrikid. Hiljem lisandus sõnakunst. Rahva hulgas väga populaarsed. Neid võib nim ränavateks
kroonikateks, kui nad liikusid ühest paigast teise said nad uudiseid ja rännates teise kohta rääkisid
nad neid uudiseid edasi
annaabi.ee 
