Karl Ernst von Baer
Siis otsustati minna jalgsi, ent selgus, et jää pole küllalt kindel. Hiljem nad said seal siiski
käidud. Peale seda otsustas Baer Novaja Zemlja läänerannikut edasi uurida. 3. augustil
lahkusid nad Matotskin Sarist, uurisid seejärel Bezõmjannaja lahte, kust kütid leidsid
kivisöetükke. Baer tegi kindlaks, et need söetükid on siia kandnud ookean kusagilt mujalt.
Baeri teaduslikke vaatlusi soodustas vaikne ja päiksepaisteline ilm. 6. augustil asusid
rändurid saare edelarannikule Nehvatovaja jõe suudmes. Vaevalt jõudis Baer jala
maapinnale asetada, kui teda haaras üksindustunne.
"Selles aistingus pole midagi hirmsat, ennem juba midagi pidulikku ja ülevat," kirjutas
teadlane. "Mul oli niisugune tunne, nagu viibiksin ma loomise alguse juures ja et elu
tekkimine alles järgneb nendele päevadele. Tõsi, kohati võib Novaja Zemljal näha liikuvat
looma. Isegi kaldast mõnevõrra eemal võib õhus kuulda suure kajaka karjeid või näha
kiiresti sibavat lemmingut