Hiina ja Tiibet
võimud olid neile korduvalt kinnitanud, et Tiibeti probleem lahendatakse rahumeelsel teel.
India välisministeerium esitas Hiinale selle kohta teravasisulise noodi, mida toetasid ka
Suurbritannia ja USA, viimane informeeris New-Delhit oma kavatsusest aidata Tiibetit
kõikvõimalike vahenditega. Jawaharlal Nehru veenis paraku USA-d mitte sekkuma, kuna see
oleks ta arvates kinnitanud Hiina väiteid, nagu oleksid lääneriigid huvitatud Tiibetist ja nagu
nad omaksid mõju India poliitika üle. Nehrule kuuluvad ka sõnad: " Me ei suuda Tiibetit
päästa ja meie katsed seda teha tooksid talle veelgi suuremat kahju." Ükskõik mis ka olid
India motiivid, tundub see Tiibetist käte puhtakspesemisena.
17. novembril 1950 sai 15-aastasest XIV Dalai-laamast Rahvuskogu tungival nõudmisel
Tiibeti ilmalik juht. Ühe oma esimese toiminguna selles ametis saatis Dalai-laama abipalve
ÜRO-le. Salvador pani ÜRO Peaassambleele ette (teda toetasid USA ja India) võtta vastu