Birma
110 erinevat etnolingvilist rühma ning valitsus tunnistab koguni 135 etnilist rühma.
Birmalased moodustavad umbes 68% elanikkonnast. Teised peamised etnilised
rühmad on sanid (u 4 milj), karenid (kristlased, u 3 milj), arakanid (moslemid, u 2
milj), hiinlased (üle 1 miljoni), wad (u 1 milj), monid (u 1 milj), indialased (u 1 milj).
Kui hiinlased ja indialased välja arvata, siis iga vähemusrühm asustab erinevat maa-
ala.
4.Ajalugu
Birma ala vanimad teadaolevad asukad olid negroidsed korilusest ja kõplapõllundusest
elavad hõimud, II a-tuh e.m.a, assimileerusid need mon-khari hõimudega. II ja I a-tuh
vahetuses e.m.a. algas põhjast tiibeti ja birma hõimude (arakanide, pjuude) sissetung ,
mis jätkus 17.sajandini e.m.a. 7.sajandil birmalaste pelatung laienes, 849 rajasid nad
Ülem-Birmas Pagani riigi. Selle kuningas Anawratha (valitses 1044-1077) vallutas
lõunas asuva monide pealinna Thatoni, võttis omaks monide kultuuri ja tegi theravada
budismi 1057
annaabi.ee 
