Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ei, vaid härra Maurus ajab vene seltsis
eesti asju. Sellepärast pole tal aega vaadata, kas sakslased on kapiotsast juba maha võetud või
on nad alles seal..."
Direktori jutu katkestas Slopasev, kes ilmus oma toa ukse vahele -- nägu pesemata, juuksed
sasis, püksid rebadel, kandmed peaaegu maani ripakil, pintsak palja särgi peal, krae üleval, et
katta paljast kaela ja karvast rinda.
,,Härra Maurus, vabandage mind," ütles ta käriseva häälega. ,,Julgen neglizees, sest kuulsin teie
häält ja tahtsin paar sõna nelja silma all rääkida, et hoiduda teatavaist eksiarvamustest."
,,Härra Slopasev," vastas direktor külmalt ja vormiliselt, ,,minul ei ole saladusi, kui teil ei ole. Mina
ajan oma asju avalikult. Palun siinsamas, kui soovite."
,,Hea küll siis," vastas Slopasev. ,,Te muidugi teate, millest ma tahan rääkida -- neist kujudest,
mida enam ei ole seal kapi otsas."
Direktor ainult kummardus aupaklikult.
annaabi.ee 
