See võib olla julge, keerukas, ametlik või mänguline. Näiteks kõrged kitsad tähed näivad elegantsetena, ümarad sõbralikena, suurtähed väljendavad autoriteeti ja agressiivsust, väiketähed julgust, pehmendatud muljet. Logo tegemisel on ka omad teatud tingimused. Kõik logo detailid peaksid olema nähtavad, kui logo laiust vähendatakse viie millimeetrini. Logo peaks olema võimalik suurendada ilma kaotusteta kvaliteedis. Ta peaks olema esitatav mustvalgel ja positiivi ja negatiivina. Logo peaks olema iseseisev, samas peaks olema võimalik teda raamis esitada. Samuti peaks olema võimalik esitada reljeefselt või graveerituna. Logo peaks olema kergesti äratuntav, lihtne ja meeldejääv. Seega, mida lihtsam on logo disain, seda raskem on seda vältida.. Logo on moeasi. Inimeste maitse graafilise disaini osas muutub väga kiiresti. Kuna logo on esmatähtis toote või muu sellise graafilise disaini osa, tuleks logo muuta ainult äärmise vajaduse korral
Sajandist Dagerrotüüp: Fotograafia alguseks loetakse prantslase Louis Jacques Mande' Daguerre'i poolt leiutatud meetodit kujutise jäädvustamiseks metallplaadile. Daguerre ristis leiutise oma nime järgi dagerrotüübiks (daguerre'otypie). 7. jaanuaril 1839 tehti avastus Prantsuse Teaduste Akadeemias avalikuks. See on ka ametlik fotograafia sünnipäev. Olenevalt valgustus ja vaatlusnurgast paistab dagerrotüüp korraga nii positiivina, kui ka negatiivina. Hoolimata kallidusest muutus dagerrotüüp algul Euroopas ja siis ka Ameerikas väga populaarseks portreteerimismeetodiks. Dagerrotüübid esitatakse alati kas raamitult või ilukarpi paigutatult. Nende pind on väga ôrn ning kriimustub kergesti. Dagerid tavaliselt mõõdus 8x10 cm. Eesti muuseumides leidub paarkümmend dagerrotüüpi, enamik nendest on valmistatud väljaspool Eestit. Ambrotüüp: Ambrotüüp on nõrgalt alavalgustatud negatiiv klaasil, mis mustale
Kohtades mis säritamisel jäid valgusest puutumata, ei tekkinud amalgaami ning puhas hôbejodiid lahustus järgnenud kinnitusprotsessi ajal keedusoolalahuses (hiljem kasutati naatriumtiosulfaati). Paljastunud kohad metallplaadil moodustasid kujutise tumedad pinnad. Sellise tehnoloogias tulemusena saadi kindla valguse langemisnurga all nähtav üliôrn peegelpildina vahetatud pooltega positiivkujutis. Olenevalt valgustus ja vaatlusnurgast paistab dagerrotüüp korraga nii positiivina, kui ka negatiivina. Hoolimata kallidusest muutus dagerrotüüp algul Euroopas ja siis ka Ameerikas väga populaarseks portreteerimismeetodiks. Dagerrotüübid esitatakse alati kas raamitult või ilukarpi paigutatult. Nende pind on väga ôrn ning kriimustub kergesti. Dagerid tavaliselt mõõdus 8x10 cm. Eesti muuseumides leidub paarkümmend dagerrotüüpi, enamik nendest on valmistatud väljaspool Eestit. Ambrotüüp
annaabi.ee 
