Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
Huvitav ebakõla oli ka
fassaadi ja siseruumide vahel: sümmeetrilise fassaadi taga võis olla ebasümmeetriline
5
ruumiplaneering ja vastupidi, mis oli tavaline kogu historitsismi perioodi vältel. Kõige
paremad näited neorenessansist on Muuga (Joonis 4) ja Inju mõis (Joonis 5). Sajandi lõpus sai
aga populaarsemaks toretsev neobarokk, mille esinduslikud näited on Puurmani (Joonis 6),
Uderna ja Malla mõis.
Muuga kuulus Carl Timoleon Neffile, Peterburi Kunstiakadeemia liikmele, ühele
menukamale tolle aja baltisaksa kunstnikule, kes mõtles mõisa omandades ka oma antiik- ja
itaalia renessansimeistrite koopiate paigutamisele. Selleks sobiski hästi Muuga itaaliapärane
palazzo. Mõisahoone asub jällegi soliidselt keset parki ja pearõhk on asetatud
horistontaalsetele liigendustele ning fassaadi keskmes asub kogukas risaliit, mida ilmestavad
kolm suurt kaart. Kaari toetavad antiikaja arhitektuurile iseloomulikud karüatiidid
annaabi.ee 
