V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
seadusega lubatud inimtarkuse, siis pidi ta, kui ta sinna seisma ei tahtnud jääda, ubi defuit
orbis2, kaugemale minema ja uut toitu otsima oma vaimu küllastamatu tegevusnälja
kustutamiseks. Vana sümbol maost, kes oma saba hammustab, kõlbab eeskätt just teaduse
kohta. Claude Frollo oli seda nähtavasti ise kogenud. Paljud tõsised inimesed kinnitasid, et,
ammendanud tühjaks inimliku teadmise /as'i3 oli ta söandanud nefctsT sisse tungida.
Räägiti, et ta järgemööda kõigist tunnetuspuu õuntest oli maitsnud ja lõpuks, kas näljast või
küllastusest, ka keelatud vilja hammustanud. Nagu meie lugejad mäletavad, võttis ta osa
teoloogide konverentsidest Sorbonne'is, filosoofide koosolekuist Saint-Hilaire'i * juures,
doktorite vaidlustest Saint-Martini * juures, meedikute koosolemis-test Jumalaema kiriku
pühitsetud vee astja juures (ad cupam Nostrae-Dominae). Kõiki lubatud ja heakskiidetud