A.dumas Kolm musketäri terve raamat
. .»
«Buckingham! See on Buckingham!» hüüdis Felton ägedalt.
Mileedi peitis näo kätesse, nagu ei suudaks ta taluda häbi, mida meenutas see nimi.
«Buckingham on selle ingelliku olevuse timukas!» hüüdis Felton. «Ja sinu välk ei
tabanud teda, minu jumal! Meie kõigi hukatuseks lased sa tal elada üllana, austatuna ja
võimsana.»
«Jumal jätab maha selle, kes iseenda maha jätab,» lausus mileedi.
«Nähtavasti tahab ta endale tõmmata neetutele määratud karistust!» hüüdis Felton üha
suureneva ägedusega. «Ta tahab, et inimeste kättemaks tabaks teda enne taevast
kohtumõistmist.»
«Inimesed kardavad ja säästavad teda.»
«Oh, mina ei karda teda ega halasta ta peale,» ütles Felton.
Mileedi tundis oma hinge hõljuvat põrgulikus rõõmujoovastuses.
«Aga kuidas on kogu sellesse loosse segatud lord Winter, minu kaitsja ja isa?» küsis
Felton.
«Kuulake, Felton