MUST KASS
osa, mille taga seisis mu armastatud naise surnukeha.
Aga Jumal kaitsku ja päästku mind saatana küüsist! Vaevalt jõudis mu löökide kaja
vaibuda, kui sellele vastas hääl hauakambrist! – karjatus, algul summutatud ja
katkendlik, nagu lapse nuuksumine, millest aga paisudes sai üksainus pikk ja pidev
kriiskamine, anomaalne ja ebainimlik ulgumine, pooleldi hirmunud, pooleldi
võidurõõmus karjatus, mis võinuks kerkida üksnes põrgust, ühiselt piinades
vaevlevate neetute ja needuse üle juubeldavate deemonite kõrist.
Pole mõtet rääkida minu enda tunnetest. Minestades vaarusin vastasseina äärde.
Hetkeks jäid mehed trepil tohutust hirmust ja õudusest liikumatult seisma. Järgmisel
silmapilgul oli tosin tugevat kätt müüri kallal. See langes tervena. Laip, juba suuresti
kõdunenud ja tardunud verega koos, seisis vaatajate silme ees püsti. Tema pea peal,
punane suu pärani ja ainus silm kiiskamas, istus jälk elajas, kes mind salakavalalt oli