sellest kübarast mõõdub, au andma." Rahvas puhkeb naerma. Stauffacher räägib Tellile ikke alt vabanemisest. Tell on Stauffacheri jutuga päri ning palub ennast kutsuda, kui midagi kindlat vaja teha on. Tell ja Stauffacher lahkuvad. Äkitselt kukub keegi kindluse katuselt alla. Berta tormab sündmuspaika ja küsib kupjalt:"Kas ta jäi ellu?". Kubjas vastab eitavalt. Mis needustega rajatud jääb neetuks. Neljas pilt Walter Fürsti kodu. Melchtal (Foogt Landenbergi poolt tagaotsitav, kuna lõi tolle sulast) tahab Walter Fürstilt uudiseid oma isa kohta. Koputatakse uksele. Melchtal läheb peitu. Sisse astub Stauffacher. Ta räägib Fürstile loo mis juhtus Sarnenis (Heinrich Haldeni poega, Melchtali otsiti sulase löömis eest. Foogt käskis isal poja välja anda. Isa ei teadnud kus too on. Karstuseks lasi foogt Haldenil silmad välja torgata)
Druiidid tegelesid eriti kriminaalkuritegudega tapmised, aga ka pärimisõiguse ja maadejagamisega seotud juhtumid. Määrati rahatrahve. Kui süüdlasel polnud selleks soovi või võimalust, määrati muu karistus. Keltide meelest oli kõige hullem karistus lindpriiks mõistmine kõrvaldada kultusest neid, kes nende otsustele ei allunud. Nad ei tohtinud suhelda inimeste ega jumalatega; teised hoidusid lindpriidega suhtlemast. Neid peeti ülegallialiselt neetuks, mis tähendab, et toimus ülegallialine kommunikatsioon. Pole teada, kas druiidide võim oli kinnitatud mingite hõimulepingutega, kuid druiididel oli keltide seas kindlasti väga suur mõjuvõim. Igas kogukonnas oli muidugi ilmalik kohus. Caesar kirjutab Orgetorixist helveetide aristokraat, kes tegi riigipöördekatse. Helveetide hõimuvalitsus kutsus ta siis kohtu ette ning see mõistis ta tulesurma.