Eesti keele vormiõpetus
· jätma: jäetagu, katma: kaetakse, kütma: köeti, matma: maetaks, võtma: võetagu, võetavat.
PÕHITÜÜP MURDMA
· murdma-murda-murran-murdsin-murdnud-murtakse-murtud
· nõrgeneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on d. Laadivahelduslikud. (andma, kandma, kündma, murdma,
tundma, hoidma, hüüdma, jõudma, leidma, needma, nõudma, püüdma, sõudma, võidma, seadma, teadma)
· needma: nean, nead, neab, neame, neate, neavad, neetakse, neeti, neetud, neetavat
PÕHITÜÜP SEISMA
· seisma-seista-seisna-seisin-seisnud-seistakse-seistud
· nõrgeneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on s või sk (jooksma, kaitsma, lüpsma, maitsma, maksma,
naasma, peksma, seisma, tõusma, laskma, mõskma, puskma)
PÕHITÜÜP LAULMA
· laulma-laulda-laulan-laulsin-laulnud-lauldakse-lauldud
· koolma, kuulma, laulma, möönma, naerma, siirma, veenma
· l, n, r ma-infinitiivi tüve lõpul, vältevahelduslikud
annaabi.ee 
