Keskaegne sõjarelvastus
Saablil ühel küljel tera, teravik on kõver, kasutasid
kergeratsaväelased. Sõjanoa ehk lühimõõga teraviku pikkus on 40-60 cm, kasutasid lihtsõdalased; esimese kolmandiku peal
tera kõvasti laiem, et löök tugevam oleks. Duschak on käepidemeta mõõk; käepideme asemel on paraja suurusega auk, kust
pisteti näpud läbi; kasutati praktilises võitluses vähe, rohkem õppustel.
Pistoda - varaseim sõjarelv, kolmnurkne teravik, oluliseks nupp. Ketaspistodal on nupp kettakujuline. Neerupistodale
(Nierendolch) annavad nimetuse ovaalsed/munakujulised laiendid käepideme juures, võivad olla nii ümmargused kui ka
neerukujulised, kõige levinumad pistodad Eestist. Basilard ehk laia teraga pistodast kujunes välja uhkemaid pistodatüüpe -
Sveitsi pistoda, millele on iseloomulik rohkete kaunistustega tupp. Cinqueda pistodal on teramiku laius tagaosas 5 sõrme.
Vasaku käe pistodal on ettepoole kaarduv kaitseraud, sai blokeerida vastase mõõgalööke. Stilett on torkerelv , pika ja
annaabi.ee 
