Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
nahk (soe/punetav, külm/tsüanootiline, allergiad, veritsus);
lümfisõlmede paistetus (lokaalne, üldine);
hingamisega kaasnevad helid (kõlav rägin, urin, striidor, häiritud kõne (vt peatükki
„Hingamishäired“));
südame kuulamisel kostvad kahinad (kas varem esinenud või esmakordne);
lokaalne või difuusne kõhukatete kaitsepinge (peritoniit, pimesoole põletik);
suurenenud põrn, eemaldatud põrn (sepsise oht);
koputamisel valulik neerupiirkond (neeruvaagnapõletik).
Patsiendi käsitlus ja ravi
Tavaliselt patsienti, kelle palaviku põhjustaja on selge ning kellel esmase hinnangu järgi
eluohtlikku seisundit ei ole, saab enamasti edukalt ambulatoorselt ravida. Tagada tuleks arsti,
ravimite ja toidu kättesaadavus. Septiliste tunnustega patsient või raske põhihaigusega patsient
tuleks aga transportida vastava haigla EMO-sse.
Näitajad, mille esinemisel tuleks patsient saata haiglasse: