magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. Kõige tavalisem une korratus on unetus, raskused magamajäämisega või jääda magama terveks ööks. Umbes 20% inimestest kannatavad mõnda aega oma elus unetuse all. Lühiajaline unetus on tavaliselt põhjustatud murest ja stressist. Paljud inimesed muutuvad rahutuks peale mitmeid halvasti magatud öid. Vaimsel tasandil tekitab unepuudus keskendumisraskusi, mälutõrkeid ja ärrituvust. Uni on oluline inimese funktsio- neerimiseks. Keha vajab rahulikku, vaikset perioodi, et ennast "laadida". Enamik inimesi magab 7 kuni 8 tundi iga öö, aga see varieerub individuaalselt. Minul on näiteks vaja magada 9 tundi, et korralikult välja puhata. Mõned inimesed vajavad kõigest 3 tundi magamiseks. Unevajadus muutub ka inimese elu jooksul. Unesse puutuvatest küsimustest on psühholoogia seisukohalt tähtsaim küsimus une "sügavusest". Otseselt "mõõta" une sügavust ei saa, kuid on võimalik saada selle kohta
4. Abiotsija vajadused visualiseeritakse ja arutatakse läbi. 5. Kommunikatsioon on vastastikune, koostööle suunatud, paindlik ja mõlemad, nii abiotsi- ja kui nõustaja, ilmutavad valmisolekut oma arvamusi muuta. 6. Austusega suhtutakse kultuuritraditsioonidesse ja kohaliku elu tundmisesse. 7. Nõustamissituatsioon on empaatiline, fokuseeritud ja reflekteeriv (tagasipeegeldav). 8. Nõustaja kasutab vastastikuse mõjutamise võrgustikku asjadesse selguse toomiseks, pla- neerimiseks, otsuste langetamiseks, aktiveerimiseks ja toetamiseks. 9. Olulised on niihästi huumor ja mängulisus kui ka tõsidus. 10. Abiotsija liigub eneseaitamise suunas, mis peabki olema nõustamise tulemus. 14 Karjäärinõustamine Nõustamisprotsess Nõustamine on protsess, mille tulemus nõustatava jaoks võib olla: • adekvaatsem enesetundmine; • isiklike ressursside tundmine; • oma võimalustest arusaamine;
annaabi.ee 
