Soome-Ugri sugulusrahvad
nagu pärineksid uurali/soome-ugri keeled kuskilt ida poolt Eestit - vähemalt
Volga jõe kandist või siis Uurali mägede lõunapoolsest ümbrusest, ehk koguni
Siberist Aasias.. Soomeugrikeelsete naiste osas pole selliseid levikusuunda
määrata lubavaid geneetilisi markereid paraku seni teada. Seetõttu ei näita
miski, kas küllalt arvukalt esinevad europiidsed emaliinid Siberi uuralikeelsel
elanikkonal - hantidel ja mansidel 69 %, neenetsitel 47 %, nganassaanidel 18
% ja selkuppidel 64 % - on osaliseltki põhjustatud Euroopast pärit
soomeugrikeelsete naiste poolt või mitte. Uurali keeli on olnud tavaks jaotada
suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja,
soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi
(udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi,
nganassaani, sölkupi) keeled. Mõned keeled jagunevad mitmeks väga
annaabi.ee 
