Soome-ugri rahvakultuur
Kummaski külas moodustavad nad alla 20% teiste (vene, neenetsi jt) rahvuste seas. Enne
paiksustamist rändlesid tundraeenetsid Jenissei ja Pjassino vahel ja metsaeenetsid Dudinkast lõuna pool taigaaladel.
Tänapäeval rändlevad põhjapõdrakarjadega vähesed eenetsid koos neenetsitega (Tuharda piirkond).
RAHVAARV
1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli eenetseid 209. Hilisemate küsitluste tulemusel on rahvaarvuks saadud 340
(Vassiljev 1994: 420): osa eenetseid nimetas end rahvaloendusel neenetsiteks või nganassaanidesks (Krivonogov
1998: 46). 1989. aasta oli esimene rahvaloendus, kui loendajad aktsepteerisid sellist rahvust nagu eenetsid. Eenetsitel
esines palju segaabielusid varem nganassaanide ja tänapäeval ennekõike neenetsitega (ka dolgaanide, venelaste jt-ga):
8
pea kõik segaabieludes sündinud lapsed nimetavad end vastavalt kas nganassaanideks või neenetsiteks, aga mitte
eenetsiteks
annaabi.ee 
