Muinasaeg
surnuid maeti kivikirstudesse, asulaid kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke,
uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam,
teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja,
hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid.
linnused teke: alates keskmisest rauaajast rohkem hakati rajama viikingiajal, tüübid:
mägilinnus (lõuna, kesk eesti, otepää linnus), neemikulinnus (ida, lõuna eesti, rõuge linnus),
kalevipoja säng (ida eesti, alatskivi linnus), ringvall linnus (saaremaa, lääne eesti, valjala
linnus).
eestlaste elatusalad muinasaja lõpul maaharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük,
metsamesndus, käsitöö metallitööd, savi töötlemine, tekstiili töötlemine,
vahetuskaubandus hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus vili, karusnahk, vaha.
suhted naabritega lõunanaabrid - suhted väga head (liivlased, kurelased, vahel oli
annaabi.ee 
