Muinas-Eesti sõjandus
Eestis, ka Lääne-Eestis (Ehmja „Kuradimägi“). Nende arheoloogilised kaevamised
ei ole andnud eriti häid tulemusi, leitud on üpriski vähe leide ning süsinikuproovid
dateerivad need enamasti eelrooma rauaaega. Nende hulka kuuluvad ka Lipa
ringvall-linnus ning Keava Võnnumägi.
Varased neemiklinnused:
a) Ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula)
b) Ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa)
c) Poolringvallid – neemiklinnused? Meenutavad väliselt neemiklinnust.
Keskmise rauaaja (450-800) ja viikingiaja (800-1050) linnused.
Keskmisest rauaajast on kõige rohkem linnuseid. Keskmise rauaaja lõpul rajatud
linnused on oma olemuselt ja tüübilt väga sarnased viikingaja linnustega.
Mägilinnused – kõige arvukam rühm, paiknevad eraldiseisva mäe peal. Otepää
linnus on tüüpiline näide.
Neemiklinnused – Esindajaks on Rõuge linnus.
Kalevipoja sängi tüüpi linnused – Paiknevad vooremaal ja Põhja-Tartumaal.
annaabi.ee 
