Luulereferaat Ellen Niit
Valusaid rõõme ja ootavaid ohtusid
Meretaguseid imedeimesid
Lainetus kandis mu jalgade ette.
Siiani nimeta soovide nimesid
Tuuleiil kirjutas rohtu ja vette.
Kõrgus ja sügavus korraga paotusid,
Silmapiir rebenes maa küljest valla.
Avatud kaugusest kangana laotusid
Rohekad kaldad mu pilkude alla.
Rannad... Kui olekski pooled neist randadest
Vaht vaid ja udu ja pilvedeahel,
12
Tõmbab mind ometi kätest ja kandadest
Terendav neemetipp tundmatul lahel.
Lähen ja otsin. Kui vesi on rannata,
kui see ka kõik on vaid silmapete,
lähen ja otsin ja jaksan ja kannatan
ning leian kätte.
(Paekivi laul, 2008)
,,Kirsisöömise õpetus"
Ära kirsikive söö,
See ei ole miski töö.
Kirsse söö,
Kuid tülita
Kivid välja sülita.
Kirsikont
Teeb kõhus kisa,
Hüüab appi ema, isa.
See ei ole ime tast:
ta tahab välja pimedast.
Kirsikont ei taha muuks
Kui uueks väikseks kirsipuuks.
(,,Midrimaa" 1974)