neemel. Noored otsustasid oma siinolemise mälestuseks asetada neeme oma kivi. Koht valiti selle järgi, et seal oli juba varem väike kivikuhjatis. Peeti kõnesid, loeti luuletusi ja lauldi. Seda kivipaneku kommet jätkasin ka mina oma turistidega ja teised Lahemaa giidid. Kes luges luuletust, kes rääkis mõne loo. Kive toodi juurde lähedalt rannast. Möödus mitu aastat. Kord, kui olin tagasiteel neemelt, kus olime jällegi rühmaga tseremoonia korraldanud, peatas mind Neemela perenaine Laura. Ta naeris ja küsis, kui kaua ma veel käin oma rühmadega tema koera haual palvetamas. Olin üsna jahmunud. Laura sõnul olid lapsed sinna kohta matnud tema koera Jaska. Iga kord, kui inimesed neemel kive lisasid, mõtles ta, et pole ühtegi teist koera maailmas, kelle hauda nii austataks kui tema koera oma. Ta lisas, et Jaska oli hea koer. Sestpeale lõpetasin turistidega kivide korjamise rannalt. Mitte küll Jaska haua pärast, aga
311 2791 Matt Jörgen Saaremaa 03:19:28 M17 95 295 Miilmann Rauno Tartu 03:00:51 M17 557 2849 Mikelsons Janis Läti 03:34:07 M17 843 2044 Molcanovs Kristaps Läti 03:48:26 M17 1646 2373 Naglis Andreass Läti 04:28:35 M17 104 482 Neemela Kristian Jõgeva 03:02:08 M17 214 2641 Neidra Rainer Lääne-Viru 03:12:24 M17 983 2760 Nõmmik Alar Järvamaa 03:55:18 M17 2070 1787 Oja Marko Järvamaa 04:57:53 M17 838 2799 Paju Kermo Viljandi 03:48:22 M17 251 300 Parv Oliver Tartu 03:14:22 M17