Vee Zooloogia
Loote arenemisel radiaalne lõigustumine ja
teisene suu; enamasti ripsmeline, planktiline vastne.
77. Poolkeelikloomade (Hemichordata) kaks põhirühma: ehituse ja eluviisi
võrdlus
Neelhingsed (Enteropneusta): Kärss ehk lukis on lihaseline, suukeelikust toetatud
elund, kohanenud peristaltiliselt settes puurimiseks. Lukist eraldab muust kehast peen
kael. Kaelus on samuti lihaseline, ette suunatud servaga vall. Kehasein on limane
ripsepiteel. Suu kaeluse serva all. Neelulae jätke, suukeelik, ulatub toesena kärsa
sisse. Söögitoru külg- seintes kummalgi pool rida hoburaudjaid lõpuspilusid, mille
kaudu väljub suust sisenenud hingamisvesi. Toit kulgeb soolde piki ripsmevagu neelu
põhjas. Seedimine maksjätketes. Pärak keha lõpus. Kaks suurt pikiveresoont.
Torunefriidid. Närvirõngast neelu ümber lähtuvad selgmine (suurem) ning kõhtmine
närvitüvi.
Lahksoolised. Väline viljastamine; täis- või vaegmoone ripsmelise vastsega.
annaabi.ee 
