Prosper Merimeé
Aga ka siin on kaks poolt: 1. valged suruvad
neegreid alla ja orjastavad jne. 2. ka neegrid ise olid selles süüdi. Neegrid püüdsid teisi
neegreid (oma vaenlasi) ja müüsid valgetele. Nii, et ka neegrid ise ei olnud süüst puhtad ja
käitusid omasugustega halvasti. Saatuse irooniaga satub Tamango ise ka valgete kätte ning ka
teda on ootamas orjastaatus. Orjad saadetakse laevale. Tamango korraldab laeval mässu ja
neegrid tapavad laeval kõik valged ära. Võim on jälle neelgrite käes. Iroonia on aga selles, et
nad ei oska laevaga midagi peale hakata ning lähevad laevaga põhja ja hukkuvad.
Kolmekümnendate aastate novellid:
Kesksel kohal on inimene. Tegelane on väga kahepalgeline ja vastuoluline. See väljendub
selles, et inimene kannab enda ees nö maski. Külma ja ükskõikset maski. Ta jätab endast
sellise näiliselt mulje, et ta on külm. Et ta ei hooli millestki ja tal on ükskõik. Nad teevad seda
seetõttu, et ühiskond surub seda neile peale