"neeldumisviis" - 1 õppematerjal

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

Settereaktsioonides võivad osaleda nii anioonid kui katioonid. Selliste setete sattumine tagasi mullalahusesse võtab aega ning toimub üldjuhul hapete, leeliste või teiste reagentide mõjul. Nähtust, mille käigus tekivad keemiliste reaktsioonide tulemusel kergesti lahustuvatest ühenditest raskemini lahustuvad, mullas sadestuvad ühendid, nimetatakse keemiliseks neeldumiseks. Keemiline neeldumine on arvestatav neeldumisviis näiteks mullalahuses liikuva fosfaatiooni puhul, mis happelises keskkonnas, reageerides raud- ja alumiiniumkatioonidega, moodustab raskestilahustuvaid raud- ja alumiiniumfosfaate ning aluselises kaskkonnas, reageerides kaltsiumkatioonidega, annab kaltsiumfosfaate. 2.4. Kasvupinnase reaktsioon ja selle mõju taimetoiteelementide omastatavusele 2.4.1. Reaktsiooni mõiste Mulla (kasvupinnase) olulisemaid omadusi on selle reaktsioon. Reaktsioon määrab suuresti ära