Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas tuleneb nende molekuli ehitusest. Molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Viimane kujutab endast absorptsiooni ehk optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Neeldumisspekteri neeldumismaksimumid võivad paikneda erinevatel lainepikkustel, kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide. Mõned näited karotenoididest: Töö käik: Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Kaalusin 0,6g tomatit. Viisin kaalutise uhmrisse, lisasin selle pestud liiva ning alustasin peenestamist. Ühtlasele massile lisasin väikesete portsjonite kaupa NaHSO 4, et tomatis olev vesi siduda. Jätkasin massi hõõrumist uhmri nuiaga. NaHSO 4 lisasin kuni on moodustunud
Kiirgusspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslained aine kiirgab. Kiirgusspekter võib olla nii joon- kui ka pidevspekter. Neeldumisspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslaineeid aine neelab. Neeldumisspekter võib olla nii joon- kui ka pidevspekter. Külm gaas neelab sellise lainepikkusega valgust, mida ta kuumutatult kiirgab. Aine keemilise koostise kindlakstegemist selle kiirgus- või neeldumisspekteri järgi nim spektraalanalüüsiks. Lk 84. Valgust võib kirjeldada kui valguskvandide, footonite voogu. Footonite energia on määratud seosega E=h*f. Lk 90. Fotoefektiks nim elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Fotovoolu tugevus oleneb valguse intensiivsusest ja on seda suurem, mida suurem on intensiivsus. Piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga, nim
annaabi.ee 
