KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES
Ühemõõtmelise detektori korral peab liikuv
süsteem skaneerima üle vaatevälja laiuse. Nullmõõtmelise detektori puhul aga üle nii laiuse
kui pikkuse. Tavaliselt saavutatakse see võnkuva või pöörleva peegli abi, mis skaneerib
hetkelist vaatevälja. VIR-piirkonnas on põhiliseks rakenduseks üleujutuste, lume ja jää, ning
madalamate veekogude sügavuse kaardistamine. Meie fütoplanktoni hulka saab mõõta
valguse peegeldumise põhjal klorofülli neeldumisribas 500 600 nm juures. TIR-piirkonnas
saadud kujutistelt saab määrata veepinna soojust. Objekti heleduse kujundavad objekti
temperatuur, kiirgusvõime ja muutused kiirguses atmosfääri läbimisel. Merepinda saab TIR-
piltidelt määrata otseselt, sest vee kiirgavus on püsiv ja hästi teada. Teatav probleem on
moonutus atmosfääri läbimisel. Tuleb ka silmas pidada, et kuna soojuslik infrapunakiirgus
neeldub kõigest 0