Neeldumisspektri uurimine Paigutasin sisendpilu ette spektraallambi asemele hõõglambi. Uurisin hõõglambi kiirguse spektrit.Tegemist on neeldumisspektriga. Lambi ja sisendpilu vahele asetasin ratsuri, millesse on kinnitatud õhuke värviline plaat. Plaat on valmistatud valgust neelavast ainest. Suunasin lambivalguse sisendpilule. Sisendpilu laiuse jätsin samaks, mis oli spektroskoobi gradueerimisel. Uurisin spektris tekkinud muutusi, mida põhjustas plaadi lisamine. Tegin kindlaks neeldumisribade paiknemise (tumedad alad pideva spektri taustal). 7 8. joonis. Plaadi valgustamise skeem. 1 hõõglamp, 2 plaat, 3 lääts, 4 monokromaatori sisendpilu. Määrasin goniomeetri skaalanäidud, mis vastavad uuritava aine neeldumisribade piiridele. Uuritava aine neeldumisspekter n1=54°23' n1=435 nm n2=59°23' n2=595 nm n3=60°15' n3=605 nm Difraktsiooni nurk n1 =15°20'
Protokolli mõjusfäärist jäävad välja lennundus ja merendus ning protokoll ei käsitle Montreali protokolliga reguleeritud gaaside heitkoguste vähendamist. Kasvuhoonegaaside potentsiaalset efekti iseloomustatakse nende globaalsoojenemise tekitamisvõimega (global warming potential, GWP) võrrelduna süsinikdioksiidi omaga. Globaalsoojenemise tekitamisvõime näitab, kui suure panuse annab konkreetne kasvuhoonegaas globaalsoojenemisse. See sõltub gaasi infrapunakiirguse neeldumisribade asukohast spektris ja gaasi elueast atmosfääris. Montreali protokolliga keelatud gaasidel ja nende lubatud asendajatel on kõigil peale osoonikihi kahandamise potentsiaali (ozone depleting potential, ODP) arvestatav globaalsoojenemise tekitamisvõime.20 19 http://www.envir.ee/et/kyoto-protokoll 20 http://www.horisont.ee/node/1851 Eesti roll osooni kaitsmises Osooniaukude tekke võimalused säilivad veel mitukümmend aastat. Sajandi teisel poolel
sisaldus. Muldade peegeldumisomadused olenevad järgmistest teguritsest: - Keemiline koostis (raudoksiidi ja karbonaatide sisaldus eriti), lähtekivim - Orgaaniliste ainete sisaldus (huumus) - Mulla niiskus ja poorsus - Mula osakeste suurusjaotus (tekstuur) - Mullapinna struktuur e karedus Kuiva mulla heleduskordaja kasvab praktliselt kogu nähtava, lähedase ja keskmise infrapunase spektri piirkonna Mulla niiskuse hindamine keskmises infrapunases vee neeldumisribade piirkonnas (1.4, 1.9 ja 2.7 mikromeetit) 5. Taimkatte struktuuri kirjeldamine. LAI ja katvus olulised parameetrid. Lehtede pindala ruumtihedus u(x, y, z) m2/m3 lehepindala kuupmeetri ruumi kohta tülikas mõõta Lehtede pindala vertikaalne jaotus natuke rohkem andmeid. (noorel puul kõrgemal rohkem okkaid ja lehepindala ruumitihedussuurem) LAI m2/m2 - taimelehtede kogupindala jagatud maa-ala pindalaga, kus nad paiknevad. Dimensioonita suurus
annaabi.ee 
