Väetamine ja keemilised elemendid taimes
Taimede kasvu ja arengut mõjutavad kõige enam lämmastik, fosfor ja kaalium,
milledest lämmastik on mullas kõige ebapüsivam.
Millisel kujul peaksid toiteelemendid mullas olema, et nad oleksid taimedele kergesti
omastatavad? Milliseid ohte see aga endaga kaasa võib tuua?
TOITAINETE NEELDUMINE MULLAS
Taimetoitainete neeldumine omab taime toitumise ja väetamise seisukohalt väga suurt
tähtsust. Neeldumisprotsesside tõttu tekib mulda mõningate toitainete varu. Mõisted:
1. neeldumine — mullaosakeste liitumine lahustunud elementidega,
2. neelamisvõime — mulla omadus siduda tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid.
Mullas eristatakse 5 eri liiki neeldumist:
1. mehhaaniline neeldumine — mulla kapillaarid peavad kinni peeneid aine osakesi (nt
tolmpõlevkivituhk jt lubiväetised). Toimib nagu sõel ja võimaldab mulda viia tolmpeeneid
väetisi, kartmata et nad mullast välja uhutaks
2