"neeldumisintensiivsus" - 1 õppematerjal

Analüütiline keemia

1.3. SPEKTROFOTOMEETRIA. Spektrofotomeetriat kasutatakse individuaalsete ainete ja segude kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks analüüsiks. Reeglina sobib puhaste ainete analüüsil. Teatud juhtudel võib analüüsida ka 2-st kuni 3-st komponendist koosnevat segu. Kvalitatiivne analüüs on raskendatud, kuid kvantitatiivset saab teostada. Vahendiks on spektrofotometer, mis võimaldab mõõta valguse neeldumise intensiivsust proovis. Kuna neeldumisintensiivsus sõltub valguse lainepikkusest, peab spektrofotomeeter võimaldama valida spektrista antud ühendi jaoks sobiva lainepikkuse. Nähtavale spektriosale vastavad lainepikkused 380-780 nm, saab mõõta vaid värviliste lahuste opt.tihedust. UV alas (185-380nm) neelavad valgust praktiliselt kõik orgaanilised ained. Spetsiifilisem on neeldumine 280-380 nm, seda laineala kasut aine identifitserimiseks neeldumismaksimume järgi. Spektrofotomeeter. Valgusallikas ­ halogeenlamp või deuteeriumlamp