Mikrolaineahjude omadusi uurivad katsed näitasid, et mikrolained ei jagune küpsetuskambris seintelt peegeldudes ühtlaselt, nagu seda väitis üks füüsika leksikon, vaid moodustavad kindla mustri, mistõttu on pöörleva aluse olemasolu toidu ühtlase soojenemise tarvis asendamatu. Samuti tõestati, et laine intensiivsus seintel on võrdne nulliga, mis tähendab, et lained põrkuvad seinalt, mitte ei neeldu. Kui laine intensiivsus ei oleks seintel võrdne nulliga, ning lained neelduksid, siis olenevalt laine intensiivsuse määrast seinad kas lihtsalt soojeneksid või kuumeneksid üle. Katsed mikrolaineahjudes keelatud olevate ainetega näitasid, et piirangud on põhjendatud. Traadirulli asetamisel mikrolaineahju tekkis selle keerdude vahele ning otstesse sädemed ning plasmaefekt, mis pikas perspektiivis võib kahjustada küpsetuskambri sisemust või põhjustada tulekahju. Samuti on plasma tekke üheks kõrvalproduktiks mürgine gaas- lämmastikdioksiid.
> 2 MeV - 20 MeV 10 > 20 MeV 5 Prootonid energiaga > 2 MeV 5 -osakesed, rasked tuumad, tuumade lõhustumisproduktid 20 Kiirguskaitse seisukohast on oluline ekvivalentne doos (HT), see on koes või organis neeldunud kiirgusdoosi ja kiirgusfaktori korrutis. HT = wRDT, kus on wR kiirgusfaktor ja DT koes T absorbeerunud doos. Seega, kui neelduksid võrdsed doosid röntgen- ja -kiirgust, siis röntgenkiirguse ekvivalentne doos oleks 5 korda väiksem -kiirguse omast. Ekvivalntse doosi mõõtühikuks on siivert (Sv). Kuna kiirgusfaktoril ei ole ühikuid, siis 1Sv = 1 Jkg-1. 1Gy suurune neutronkiirgus ei ole 1Gy suuruse röntgenkiirgusega bioloogiliselt võrdne, kuid 1Sv neutron- või röntgenkiirgust on bioloogilisest aspektist võrdsed. Kui kiirgusväli koosneb mitmest eri tüüpi kiirgusest, siis koe või organi
annaabi.ee 
