Keemia ja elukeskkond
Süsihappegaas on taimedele hädavajalik lähteaine sahhariidide tootmiseks
fotosünteesi abil. Kütuste intensiivse põletamise tulemusena koguneb atmosfääri
rohkem süsihappegaasi, kui taimed jõuavad seda ära tarvitada. Aastate jooksul
on süsihappegaasi sisaldus atmosfääris tõusnud ning 1999 a. seisuga on see
juba 0,035%.
Siin hakkabki ilmnema atmosfäärse süsihappegaasi mõju Maa kliimale.
Suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas
atmosfääris neeldubega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on
rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. Mannerjää Gröönimaal ja
Antarktikas hakkab sulama, mille arvelt ookeani pind tõuseb ja madalad alad
ujutakse üle.
Süsihappegaas ei ole ainuke gaas, mis koguneb atmosfääri.
Aerosoolballoonide massilise kasutamise tulemusena on sattunud atmosfääri
freoone-gaasilisi halogenoalkaane. Freoonide toimel laguneb atmosfääri
ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud