tugitoolist või autoistmelt tõusmise raskus ja käekirja muutused Parkinsonismihaige lihased on pidevas pinges Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus Ilmneb ka stardiraskus liigutuste alustamisel, kõnnak muutub tippivaks ja kaasliigutused vähenevad Sekundaarsed sümptomid Depressioon Unehäired Dementsus enamasti mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu nõrgenemine Kõnehäired Liigne süljeeritus, mis tuleneb neelamisraskustest Samuti ka kehakaalu vähenemine, kõhukinnisus ja järsul tõusmisel istuvast või lamavast asendist tekkiv peapööritus Haiguse kulg Parkinsoni tõvega haiged ei ole ühesugused, haigus kulgeb erinevate kliiniliste vormidena, kusjuures kõiki haigustunnuseid ei pruugi ühel haigel välja kujuneda Haigus võib kulgeda eri tempoga Parkinsoni tõbe ei diagnoosita kunagi ühe sümptomi järgi, vaid vastavalt kogu haigusnähtude kogumit vastavatele kriteeriumitele
mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu mõõdukas nõrgenemine. Kõnehäired väljenduvad enamasti kõne valjuse languses ja artikulatsioonihäiretes. Kõne muutub "pehmeks" ja tasaseks. Iseloomulik on, et haige kõne muutub vaiksemaks lause teises pooles. Samas täheldatakse ka hääle kiledust, värinat. Eriti segavad kõnehäired haige telefonivestlusi. Liigne süljeeritus tuleneb neelamisraskustest - sülg koguneb suhu ning voolab välja. Eriti tihti esineb seda häiret öösiti, lamavas asendis. Mainida tuleks veel kehakaalu vähenemist, kõhukinnisust, mis on väga sagedane sümptoom, ning järsul tõusmisel istuvast või lamavast asendist tekkivat peapööritust. Haiguse kulg Parkinsoni tõvega haiged ei ole ühesugused, haigus kulgeb erinevate kliiniliste vormidena, kusjuures kõiki haigustunnuseid ei pruugi ühel haigel välja kujuneda. Juba esmasümptomid
annaabi.ee 
