f) Pikkaajaline Taani võim, mida Ilbsen nimetas neljasaja-aastaseks ööks, jättis vanapõhja keelest põlvnevad traditsioonilised norra murded täielikult varju ning ajapikku kadusid need kirjalikust kasutusest. Kirjakeeleks ja mõnes, eriti linnakodanike ringkonnas ka kõnekeeleks sai norrapärane taani keel, nn taani-norra keel. III osa Ma arvasin selle keele kohta, et see on väga segane ja raske. Kuulates kuidas nad räägivad tekib tunne nagu nad neelaksid sõnu. Seetõttu, et ma kolisin Rootsi pidin ma õppima rootsi keelt ja sain teada, et tegelikult pole rootsi keel raske ja nüüd saades teada, et norra keel on väga sarnane rootsi keelega ma arvan, et tegelikult see polegi nii raskem kui tundub. Nüüd ma sain teada norra keele ajaloost. Nagu näiteks alates 17. sajandist hakati tegema katsetusi ehtsa norra kirjakeele loomiseks maapiirkondade murrete põhjal, ent need ei kandnud vilja kuni Taanist lahkulöömiseni 1814.aastal
http://www.youtube.com/watch?v=tSHmwIZ9FNw&feature=related • Nüüd jõuame tagasi küsimuse juurde, miks on taimed rohelised? • Sellepärast, et kloroplastides klorofülli molekulid neelavad punast (680 nm) ja violetset (440 nm) valgust. Roheline valgus aga peegeldub tagasi. Maakerale langeva nähtava valguse koguhulgast kasutatakse fotosünteesiks vaid umbes 2%. Joonis 5.1.2 Klorofülli valguse neeldumisgraafik erinevatel valguse lainepikkustel. Kui lehed oleksid mustad ja neelaksid 100% valgusenergiast, oleks nende elektiivsus ju suurem? Aga paistab, et elusloodus pole selles osas olnud kõige efektiivsem. Inimese valmistatud päikesepatareid suudavad elektriks muundada kuni 17% päikesevalgusest (laborites valmistatud prototüübid isegi 3 korda rohkem). Eksperimenteeri, millise valgusega taimed tahavad kasvada: • http://www.glencoe.com/sites/common_as sets/science/virtual_labs/LS12/LS12.html • Eksperimenteeri fotosünteesi kiirusega
Harvem võivad need olla ka poolringi, kaare või valgussamba kujuga . Looduses tekivad halonähtused Päikese või Kuu ümber, linnades võivad need tekkida ka võimsate tänavalaternate ümber. ( Jürissaar, 1999) Halo tekib valguse ning jääkristallide koosmõjus. Halo kuju ning värvused ja nende paigutus sõltub eelkõige jääkristallide kujust ning paiknemisest ruumis. Lisaks on vaja, et jääkristallidest pilved või kogumid ei oleks nii tihedad, et neelaksid kogu või suurema osa valgusest. Oluline on otsekiirguse läbipääsemine. ( Kamenik, 2009 ) Kesk-Euroopa vaatluste andmeil esineb valepäikeseid 25,4%, ülemisi puutujakaari 22- kraadisele halole 6,7%, puutujakaari 46-kraadisele halole 4,0%,valgussambaid 2,5% ja rõhtringe 1,3%. Halod võivad tekkida ka jää-udus, selle kohta on andmeid tulnud Antarktikast ja Jakuutiast. Ajaloost on halodega seoses teada mitmeid huvitavaid ja naljakaid juhtumeid. On säilinud märkmed, et 1603. aasta 6
annaabi.ee 
