Mauritaania
puhkavad.
Inimene ja keskkond
Ligi 90% inimestest elab riigi lõunaosas,(tihedaim asustus on Senegali ääres kuni 50 inimest 1
km ²) kuna seal on viljakas maapind. Rahvastikust on 82% Lääne-Sahara araablased (ehk
maurid), kes elavad hõimudena ja kõnelevad araabia keele murret assanijat; neist umbes 550 000
on kõrbe- ja poolkõrbealade ränd- ja poolrändeluviisiga karjakasvatajad. Lõunaosa piirialal elab
vähesel määral neegrirahvaid (16%rahvastikust). Suuremat osa Mauritaania elanikest kutsutakse
maurideks, kes on segu araablastest ja berberitest. Rahvastikust umbes 30% moodustavad
Senegali kallastel elavad mustanahalised talupidajad. Pärast iseseisvumist on mõlema poole
vahel ette tulnud pingeid ja konflikte.
Majanduse põhiharud on karjakasvatus ja mäetööstus.
Põllundus on võimalik ainult Senegali jõe ääres ja oaasides. Kasvatatakse hirssi, sorgot, riisi,
annaabi.ee 
