Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
tohi avaldada seda, mis teab olevat vale, faktide tõelevastavuse nõue, austus teise
inimese vastu, viitamisnõue algallikaile, ajakirjaniku sõltumatuse nõue, erahuvide
teenimise keeld, diskreetsus ja solidaarsus ametivendadega).
Postimees tõi 1926. a ära väga mõnusa följetoni, kuidas tuleb arvustada. Seal
jagatakse kirjanikud kolmeks: poeedid, kirjamehed ja lehemehed. Lehemehed
jagunevad omakorda korralikeks ajakirjanikeks ja neegripoisteks. Tsiteerin:
"Ajakirjanikud kirjutavad siis, kui aega on, ja sellest, mida aeg nõuab. Aega neil
kunagi pole. Et aga aeg raha on, siis pole neil ka raha. Kõige maise väärtust arvavad
nad ridade järele. /---/ Üks hea ajakirjanik peab tundma õigusteadust, arstiteadust,
keeleteadust, kaubandusteadust ja teisi teadusalasid, peab olema kodus kunstis ja
muusikas, peab olema hea sportlane ja omandama väljapaistvaid kalduvusi
strateegiaks