Porthosele, kelle silmad hakkasid otsekohe hullumeelselt sinna-tänna pöörlema. On selge, et see oli manööver, mis ärritas ülimalt mustas kübaras daami, sest ta hammustas oma huuled verele, kratsis ninaotsa ja niheles meeleheitlikult oma istmel. Kui Porthos seda nägi, silus ta uuesti oma vurre ning lõuahabet ja hakkas märku andma kaunile daamile koori ligidal, kes ei olnud mitte ainult ilus, vaid kindlasti ka suursugune, sest tema selja taga seisis neegripoiss, kes oli toonud padja, millel ta põlvitas, ja teenijanna hoidis vapiga kaunistatud taskut -- see oli katteks raamatule, millest ta palveid luges. Mustas kübaras daam jälgis kõrvalt kõiki Porthose pilkude keerdkäike ja nägi, et need peatusid daamil, kel olid sametpadi, neegripoiss ja teenijanna. Porthos mängis sel ajal peent mängu: silmapilgutused. huultele asetatud sõrmed; väfkesed mõrtsukalikud naeratused, mis hukutasid kauni ärapõlatu. 331
» «Lina läinud! Oh helde taevas küll!» «Topin rotiaugud veel täna kinni,» ütles onu Silas murelikult. «Oh, sind küll oma toppimisega! Arvad sa, et rotid viisid ära lina? Kuhu see siis jäi, Lize?» «Jumala eest, mul pole aimugi, missis Sally. Eile rippus nööril, aga nüüd on läinud; enam ei ripu.» «Ma usun, nüüd on küll maailma ots käes. Niisugust asja pole ma veel eluilmaski näinud. Särk, lina, lusikas, kuus küü ...» «Missis Sally,» tuli üks väike neegripoiss sisse, «üks küünlajalg on kadunud.» «Tee, et sa käod, või ma peksan su vaeseomaks!» Tädi otse kees vihast. Varitsesin head juhust, et sääred teha ja metsa giinna seniks, kuni torm möödub. Tädi märatses edasi; muud polnud kuulda kui ta vihaseid seletusi. Teised olid kõik alandlikult tasa. Äkki tegi onu Silas totra näo ja võttis lusika taskust. Tädi jäi vait, suu lahti ja lõi käsi pea kohal kokku. Mis puutub minusse, siis soovisin, et oleksin teises maailma otsas
annaabi.ee 
