lapsed, eks nüüd tuppa läe. --- üki kaki kommi nommi vanamees hüppas üle tonni tonni taga oli saks saks sai vastu hambaid plaks ---- punaste pükstega politsei ütles mul' idi da moi ma ei mõistnud seda keelt keerasin selja ja näitasin keelt ---- oad ja hered õitsevad, ahvipoisid tantsivad oad ja herned valmis said ahvipoisid ära sõid **** meile toodi titevoodi titevoodis oli vann vannis elas tarakan lapsed seisid ümber vanni pesid puhtaks tarakani -- neegriplika niki näki leidis metsast pekitüki hakkas seda närima kodu poole tirima /***** mina olen hiinas käinud hiinast palju pilte näinud hiinas seisab vana vaat vaadis elab vanataat kui hiina keiser ratsutab siis meie maaping matsutab need matsud kuulda venemaal ja saksamaal ja meie maal. **** kurr karr kus sa lähed? nurr narr nurme lähen mirr marr mida otsid? hirr harr hiiri otsin *** astus taat seljas vaat mööda sila tüki maad äkki maha kukkus vaat tühja ka, naeris taat
425 mu poole õieli. Aina uusi koeri tuli juurde; neid tuli tormates üle aia ja iga nurga tagant. Neegrinaine jooksis rutates köögist, taignarullimise kurikas käes, ja karjus: «Vakka! vait, Tiiger! vait, Kirju! Vakka!» Ta andis enne ühele, siis teisele laksu, nii et nad ulgudes ära jooksid; teised jooksid järele. Järgmisel silmapilgul olid pooled neist tagasi, sabadega mu ümber vehkides ja sõprust otsides. Ega koerad pole pahad loomad. Naise järele tuli väike neegriplika ja kaks väikest neegripoissi. Neil polnud muud seljas kui takused särgid, nad hakkasid ema seelikust kinni ja piilusid mind ta selja tagant aralt nagu neegrilapsed kunagi. Siis tuli majast joostes valge naine, umbes neljakümne viie või viiekümne aastane, palja peaga, kedervars käes. Ja tema järele tulid väikesed valged lapsed; need tegid sedasama, mis neegrilapsedki. Naise nägu oli üleni naerul ja ta hüüdis mulle: «Viimaks ometi sa tuled!»