Jostein Gaarder "Sofie maailm"
ajast peale pole ta ennast maailmale avaldanud. Sellist käitumisviisi nimetatakse deismiks.
Inimõigused
Prantsuse valgustusfilosoofid ei rahuldunud vaid teoreetiliste vaatepunktide esitamisega inimese
kohast ühiskonnas. Nad võitlesid innukalt selle eest, mida nad nimetasid kodanuiku loomulikeks
õigusteks. See tähendas võitlust tsensuuri vastu. Igal üksikisikul pidi olema võimalus vabalt mõelda
ja avaldada oma arvamust religiooni, moraali ja poliitika küsimustes. Samuti võideldi neegriorjuse
vastu ja seaduserikkujate inimlikuma kohtlemise eest. "Isikupuutumatuse" põhimõte leidis
väljenduse "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioonis" 1789. aastal. Kuulus loosung
valgustusajast on "Vabadus, võrdsus, vendlus".
Kant (vt Lisa 25)
Kant pidas oluliseks kaitsta ristiusu põhialuseid. Ta nõustub, et kõik meie teadmised maailma kohta
tulevad meelelistest kogemustest. Teisest küljest on ka meie mõistusel suur osa selles, kuidas me
ümbritsevat maailma käsitleme