Põhja-Ameerika muusika
anifoonia - eeslaulja ja koori vahetumise printsiip. Aeglasemate spirituaalide meloodiates
esineti improvisatsioonilise viisi rikkalikkusega - melismaatika. Hoogsamates lauludes kohtab
ka rütmi nihet off-beat. Spirituaale saadavad käteplaksud, vahelehõiked, tantsuliigutused.
Sõnumiks on vabaduse iha läbi jumala . Eredaim spirituaalide esitaja oli Mahalia Jackson
1871 a. võttis Põhja-Ameerikas väike rühm neegrikooli õpilasi ette kontsert reisi, et
teenida raha oma kooli ülalpidamiseks. Esmakordselt tutvus selle maa avalikkus neegrite
spirituaalidega.. Paar aastat hiljem esines see koor ka mitmel euroopa maal, äratades kõikjal
imetlust oma muusika sügava omapäraga. Õpiti tundma ka muid neegrikunstiliike ja muljed
olid nii jõulised, et juba sajandivahetusel lõid Euroopa heliloojad teoseid, milles nad teadlikult
rakendasid neegrimuusikale iseloomulikke jooni. Muusika alal oli otsustavaks dzässi
annaabi.ee 
